UUDISED

---

Metallivargus kasvab üle pea | Maapoes tohib raadiot kuulata | Valitsus erastab elektrijaamad USA kompaniile | Riigikohus jättis koeraomaniku süüdi | Kaius paukusid püssid | Pensionärid tõmbasid maksule vee peale | Plekk-Liisuga Pärnust Pariisi | Juurus kooruvad faasanitibud | Zooinsener tegi tallu galerii

Metallivargus kasvab üle pea

VIIO AITSAM

Kuni värvilise metalli kokkuostutingimused karmimaks ei muutu, näib võitlus metallivarastega lootusetu isegi siis, kui talumehed ise vargad tabavad ja politseile kätte toimetavad.

Raplas elav Jüri Sudakov avastas, et tema Arankülas asuvas talus, kus ta ise pidevalt ei ela, on käinud metallivargad. Kuna krundil oli veelgi kraami, mille eest kokkuostupunktid maksaksid, hakkas Sudakov koos tuttavaga seda pidevalt valvama. Ühel ööl enne jaanipäeva jäidki vargad vahele.

Rapla politsei arreteeris kolm vene nimega pealinlast koos autotäie varastatud kraamiga. Ühe ööpäeva arestikambris veetnud vargad – kaks meest ja üks naine – tunnistasid teo üles ja lahkusid.

Metall annab elatist

“Prokuröriga kooskõlastatult lasime kinnipeetud lahti, kuna nad ei vassinud ja tunnistasid kõik üles,” ütles uurija Annika Lepikult teisipäeval. “Meil on nende elukohad teada ja homseks on nad kutsutud Rapla prefektuuri, kus nendele esitatakse ametlik süüdistus.”

Üks mees tunnistas, et nad käisid Aranküla talus kolmandat korda. Kahel eelmisel korral varastati sealt kokku 80 kg metalli. Nüüdne saak on praegu politseis. Sudakov saab asjad mõne aja pärast tagasi, kinnitas Lepikult.

Koormas on elektrijuhet ja hulgaliselt muud metalli, põhiliselt alumiinium ja osaliselt ka mootorite vaskosi.

“Mehed tunnistasid, et nad on töötud ja elatuvadki metalli otsimisest ning müügist,” rääkis Lepikult. Tema sõnul on üks meestest varem varguse eest kriminaalkorras karistatud.

“Mu kahju on pigem moraalne kui materiaalne,” ütles Jüri Sudakov. Kuigi ta saab mootoriosad tagasi, ei ole suuremat jagu neist enam võimalik kasutada. Näiteks GAZ 52 mootori plokikaane kättesaamiseks tagusid vargad seda teiste inimeste uneajal tund aega, nii et kogu küla kajas.

Sudakovil on kahju ka oma tõstukist. “Mootorite küljest ära võetud vaske on koguselt vähe, aga tagasi ei kõlba seda enam panna,” rääkis ta.

Kõige rohkem on tal kahju oma puhkusest, millest kaks nädalat kulus varaste passimisele. Töönädalatel poleks ta endale seda lubada saanud.

Sudakov kinnitas ka üksikisiku kaitsetust varaste ees. Võib küll kaugelt vaadata, kuidas võõrad tegutsevad, aga üksi nendele ligi ei lähe.

Lausa nõutu on Sudakov ka seetõttu, et vaevaga tabatud vargad on lahti lastud. Ta ei saa kindel olla, et mehed jälle homme-ülehomme vargile ei tule. Teiseks ei usu ta, et töötute meeste käest hüvitust saab.

“Minult on küsitud, mida ma neilt nõudma hakkan” ütles Sudakov. “Olen seepeale öelnud, et mul on 20 hektarit põldu vaja kividest puhtaks teha, rahas ma kahju ju nagunii tagasi ei saa.”

Sudakov on mõelnud isegi sellele, et politseisse antud süüdistus tagasi võtta, kuna kogu ettevõtmisest näib olevat rohkem tüli kui kasu.

Järjest rohkem

Üksikisikute mured jäävad aga tagaplaanile, kuna dollari tõusu tõttu kallimaks muutunud alumiinium annab põhjust rääkida kilomeetrite kaupa varastatud õhuliinidest. Ka politseiameti pressibüroo juhataja kt Indrek Raudjalg soovitas teabe saamiseks pöörduda hoopis Eesti Energiasse, mis suurima kahjukannatajana on ka kahjud kokku arvestanud.

Eesti Energia andmetel on tänavu varastatud juba 626 km õhuliine ja tekitatud sellega ligi 10 miljonit kr kahju.

Metallivarguste sagenemist nentiv Raudjalg ei saanud varguste kasvu faktidega tõendada, kuna politsei ei pea metallivarguste üle eraldi arvet. “Meil peetakse statistikat kvartalite kaupa. Praegused andmed selguvad juulis, kuid metallivargused on salajaste vargustega ühe rea peal,” ütles Raudjalg.

Samas tõi ta näiteid, et Lasnamäe majadest on varastatud isegi liftiuste metallist liiste ja Jõgevamaal viisid vargad surnuaialt ära vanu metallriste.

Õhuliine lõhkudes on metallivargad just Ida-Virumaal ajakirjanduse tähelepanu alla sattunud, kuid ka Rapla-Järva Elektri käidusektori juhataja Jaan Niitsoo kinnitas, et see on igapäevane asi. Vargusjuhtumite arv kasvab kuust kuusse. Märtsis tegi Rapla-Järva Elekter politseile avalduse kolme, aprillis kaheksa ja mais kümne juhtumi kohta. Juunis oli teisipäeva õhtuks kirjas 16 vargust, neist suurem osa jaanieelsetel päevadel.

22. juunil oli kokku kaheksa vargust, ütles Niitsoo, kelle arvates ei muutu seni midagi, kuni metalli kokkuostupunktid eranditult kõike ja kõigilt vastu võtavad.

Pealinna metallivargad läksid eile süüdistuse esitamise ajaks Rapla politseisse kohale. Jüri Sudakov avastas aga teisipäeval, et tema talust oli eelmisel ööl ära viidud ka viimased 80 m alumiiniumjuhet.

Siseministeeriumi avalike suhete osakonna pressinõunik Merike Taal:

Siseministeerium töötab praegu koostöös politseiametiga aktiivselt, et leida metallivarguste probleemile lahendust. Ma ei saa praegu öelda, kas see tähendab seadusemuudatust. Kaalutakse kõiki variante. Enne kaht nädalat tulemus ei selgu.

ASi Eesti Metalliekspordi (EMEX) personalijuht, jurist Mari Rask:

Metalli kokkuostu seostatakse EMEXiga, kuna olime aastaid ainuke ettevõte, kes sellega tegeles. 1998. aastast monopoli enam pole. Ühe aasta kehtis veel litsentsinõue, kuid nüüd pole enam sedagi ja metalli võib kokku osta igaüks.

Kui EMEX veel monopoolses seisundis oli, kehtisid kokkuostul väga ranged eeskirjad. Me oleme siiani järginud oma korda, mille järgi iga kilo taga on ostu-müügileping. Meil on olemas andmed müüjate kohta, mida on kahtluste korral saanud kasutada ka politsei. Ma kahtlen, kas kõik kokkuostjad niisugust andmebaasi peavad.

Meie põhiomanik Soomes on rääkinud, et sealgi oli 60ndatel metallivargus suureks probleemiks. See hakkas vähenema seoses elatustaseme tõusuga, kuid pole seni päriselt kadunud.

Maapoes tohib raadiot kuulata

ML

Riigikohus andis Abja Tarbijate Ühistu ja ASi Monopol kauplustele õiguse kuulata raadiot ning tühistas nende süüdimõistmise muusikateoste loata avalikus esitamises.

Riigikohus lõpetas menetluse haldusõigusrikkumise koosseisu puudumise tõttu. Kohus ei tuvastanud, et kauplustes oleks esitatud muusikateoseid teiseselt, teatas BNS. Muusikateoste teisene esitamine eeldab eesmärki esitada muusikat kuulajaskonnale, seisab kohtuotsuses.

Veebruaris koostasid Viljandi majanduspolitseinikud Abja Tarbijate Ühistu ja ASi Monopol kauplustele haldusõigusrikkumise protokolli, kuna müüjad lasid raadiost avalikult muusikateoseid. Viljandi maakohus ei pidanud raadio kuulamist autoriõiguse seaduse rikkumiseks, kuid Tartu ringkonnakohus tühistas kohtuotsuse ning määras firmadele 500kr rahatrahvid. Kokku said protokolli seitse Viljandimaa kauplust, millest kaks kaebasid otsuse edasi.

Valitsus erastab elektrijaamad USA kompaniile

BNS

Vt ka “Tagantjärele tarku palju” ja “Parseldame Eesti vara” tänases MLis.

Valitsus kiitis teisipäeval üksmeelselt heaks 49% ASi Narva Elektrijaamad aktsiate erastamise USA energeetikakompaniile NRG Energy.

Lepingu AS Narva Elektrijaamade 49% aktsiate erastamiseks sõlmib NRG Energyga Eesti Energia (EE). Lepingu põhitingimuste kohaselt ei taga Eesti riik tehingut mingil moel. 49% aktsiate hind ei tohi lepingu järgi olla alla 54,5 mln USA dollari ehk umbes 900 mln kr.

Samas kohustab riik endale kuuluvat EEd ostma 15 aasta jooksul elektrienergia Narva jaamadest, tagades nii ASile Narva Elektrijaamad turu.

NRG pakkumine sisaldab ühe energiaploki renoveerimist nii Balti kui ka Eesti elektrijaamas ning Eesti Põlevkivis kasutatava tehnoloogia uuendamist ning infrastruktuuri renoveerimist.

Koguinvesteeringuks elektrijaamadesse on kavandatud kuni 360 miljonit USA dollarit ehk ligi kuus miljardit kr. Eesti Põlevkivi investeeringud ulatuvad kuni 80 mln dollari ehk üle 1,33 miljardi kroonini.

NRG Energy peab tingimuste kohaselt tagama investeeringud keskkonnahoiusse, et jaamade töö vastaks keskkonnakaitse normidele.

Valitsus lisas teisipäeval erastamistingimustesse nõude, et NRG Energyga sõlmitav leping peab tagama Eesti energiaturu ühinemise Euroopa omaga.

Samuti peab AS Narva Elektrijaamad valitsuse otsusel NRG Energyga sõlmitavate lepingutega tagama tänavu tootmise mahust sõltumata tööd 1700 töötajale. Kokkulepitud graafiku alusel ei tohi Narva jaamade töötajate arv aastaks 2005 langeda alla 500 töötaja.

NRG Energy kohustub tingimuste kohaselt maksma sotsiaalfondi ligi 83 mln kr viie aasta jooksul.

Riigikohus jättis koeraomaniku süüdi

ML

Vt ka “Bimbo hüpe maksab tuhandeid”, ML, 20.aprill

Jõgeva mees Olev Porro, kes ei nõustunud hüvitama oma koera Bimbo tekitatud kahju prokuröri autole, ei saanud Riigikohtu loakogult oma kaebusele menetlusluba.

Koeraomaniku edasikaebamine jõustunud kohutotsuse peale on põhjendamatu, leidis Riigikohtu loakogu eelmisel nädalal. Olev Porro kaebusele menetlusluba ei antud ja nüüd tuleb tal täita juba jõustunud Tartu ringkonnakohtu otsust.

Otsuse järgi peab ta kinni maksma oma koera ja prokurör Margit Luga auto kokkupõrkes autole tekitatud kahju, mis on üle 15 000 kr. Avarii juhtus eelmise aasta aprillis.

“Just äsja saime Riigikohtust kirja, et oleme ikka süüdi ja peame raha välja maksma,” ütles kirjast jahmunud Porro teisipäeval. “Enam ei ole võimalik kuskile edasi kaevata. Seis on selline, et olgu ma vait ja maksku kinni.”

Porro, kes on rohkem kui aasta püüdnud saavutada õigeksmõistmist, ei usu siiani, et tema koer võis autole nii suurt kahju tekitada.

Kaius paukusid püssid

ML

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Tiit Tammsaare kodualevikus Kaius valminud uues lasketiirus lõikasid esmaspäeval lindi läbi püssikuulid.

“Kuigi näiteks Männikul ja Elvas on suuremad lasketiirud, on Kaiu tiir esimene, mis on täielikult välja ehitatud ja vastab kõikidele nüüdisaja nõuetele,” ütles Tammsaar.

Tammsaar rääkis, et tiir sai valmis tänu soodsatele asjaoludele. Võimule tulnud koalitsioon ei kriipsutanud mullusest riigieelarvest maha opositsiooni jäänud Tammsaare ettepanekut Kaiu tiiru renoveerimiseks miljon krooni eraldada. Tammsaar ise aga valiti Riigikogus riigikaitsekomisjoni esimeheks. “Raha tuli ka juurde hankida,” lisas ta.

Ligi 2 miljonit kr maksnud rajatises on 50m püssirada, 25m püstolitiir ja õhupüssiruum. Praegu veel kaitseministeeriumi kirjas olevat lasketiiru hakkavad kasutama kaitseliitlased, samuti Kaiu koolilapsed ja laskesportlased.

Pensionärid tõmbasid maksule vee peale

ML

Põlva linnavalitsus loobus rahva vastuseisu tõttu vee abonementmaksu kehtestamast ning tõstis selle asemel vee hinda.

Kavas oli kehtestada abonementmaks 20–25 kr kuus korteri kohta. Suurimat vastuseisu sellele avaldasid pensionärid, kes kasutavad vaid kuupmeetri vett kuus, rääkis linnavalitsuse majandusnõunik Einar Mitt.

See-eest tõuseb Põlvas 1. septembrist vee hind praeguselt 14 kroonilt 17 kroonile. Miti sõnul see ei tähenda, et abonementmaksu Põlvasse ei tule. “See lükkub lihtsalt edasi,” märkis ta. Tema kinnitusel läheb hinnatõusust saadav raha AS Põlva Vee investeeringuteks.

Võrus hakkab 1. oktoobrist kehtima vee abonementmaks 20 kr korteri kohta. “Leidsime, et investeeringuteks raha saada on see õiglasem viis kui vee hinda tõstes,” ütles linnavalitsuse insenervõrkude spetsialist Urmas Raag.

Plekk-Liisuga Pärnust Pariisi

TÕNU HAGELBERG

Pärnumaa mees Jüri Vaikjärv hakkab homme oma Ford Tga Pärnust Pariisi sõitma. Tema eesmärk on maailmale tutvustada Eestit ja eestlast.

Ees ootab 5300kilomeetrine ring. Jüri Vaikjärv (53) sõidab mööda kõrvalisi teid – tahab võimalikult palju väikelinnu näha, kus end oma Fordiga näidata.

Tahkuranna valla ettevõtja Jüri Vaikjärv stardib homme pärast tema ärasõidu auks korraldatud kontserti Pärnust Rüütli tänavalt kell 12. Tallinnas Raekoja platsil saab automatkajat uudistada kella neljast pool tundi.

Seejärel vurab Vaikjärv Stockholmi laevale, Rootsist sõidab ta Kopenhaagenisse, edasi tulevad Hamburg, Brüssel. Pariisi tahab ta jõuda 13. juuliks, et siis järgmisel päeval koos prantslastega nende rahvuspüha tähistada.

Tagasiteekond kulgeb läbi Kölni, Berliini, Kaunase ja Riia. Kodus tagasi lubab mees olla 22. või 23. juulil.

Kaasa sõidab noorem tütar. Vanem tütar ja naine lendavad järele Pariisi. Vaikjärve abistab Pärnus Forde müüv ettevõte, kelle mikrobuss koos juhiga teda kogu teekonna vältel saadab. “Kokku paari tuhande krooniga on mõni veel toetanud.”

Oma Fordi hakkas Vaikjärv restaureerima 1978. a, sellest ajast on ta sellega läbi sõitnud 20 000 km. Baltikumi ainus teadaolev Plekk-Liisu on teeninud peremeest pulmaautona, reklaamis, filmis.

Läinud aasta novembris alustas Vaikjärv 60 000 kr maksma läinud kapitaalremonti. Lisaks remondile läheb Pariisi sõit maksma veel oma 300 000 kr.

Tallinna Tehnikaülikooli automaatikuna lõpetanud Jüri Vaikjärv on olnud veerand sajandit vanaautoklubi UNIC Lääne-Eesti piirkonna president. Tahkurannas ehitab ta pansionaati, lisaks on tal oma sõnul veel mõned ärid.

Pariisi sõidu mõte tuli Jüri Vaikjärvel kolm aastat tagasi, mil toimus Pekingi–Pariisi tähesõit, mis tähistas samal marsruudil 90 aastat tagasi toimunud autoretke.

Vaikjärve Ford T võtab 18–20 l 76st bensiini 100 km peale, siit ka mehe mure – Euroopas sellist kütust ei müüda. “Eks jumal juhata,” on mees oma ettevõtmise õnnestumises kindel. “Aitab ka eesti mehe jonn.”

Juurus kooruvad faasanitibud

VIIO AITSAM

Samal teemal: “Faasanikasvataja taastab farmi”, ML, 23. veebruar

Raplamaa Juuru valla faasanikasvataja Raivo Riisi kasvanduses koorub iga päev kümneid faasanitibusid.

Ülemöödunud nädalal oli kahes inkubaatoris kokku 1880 faasanimuna ja tibuaedades 450 uut asukat, kellest noorimad olid nädalavanused ja vanimad sündinud mai lõpul. Erinevalt pelglikest vanalindudest on tibud usalduslikud ja uudishimulikud.

Raivo Riis on taastanud oma kasvanduse põhikarja, mille talvel naabri hulkuma lastud koerad peaaegu viimse linnuni hävitasid.

Praegu on põhikarjas 80 euroopa ja paarkümmend mandþuuria jahifaasanit. “Iga päev saan 60–70 muna,” märkis Riis, kes peab faasaniaeda minnes jälgima, et munadele peale ei astuks.

Riisi sõnul munevad faasanikanad esialgu ühte kohta ja sätivad end ka hauduma, kui aga näevad, et munad järjest kaovad, muutuvad hooletuks ja poetavad neid kuhu juhtub.

Riis tahab oma faasanite põhikarja suurendada ja spetsialiseeruda rohkem munade ning noorlindude müügile. Ta hakkas jahifaasaneid pidama kahe aasta eest ja oli üks esimesi, kes Eestis suure kasvanduse välja arendas.

Jahifaasaneid kasvatatakse jahi jaoks. Enne jahti lastakse linnud metsa lahti.

Zooinsener tegi tallu galerii

AIRI HALLIK

Viljandimaal Uusna kandis tuntud maalija ja lehmapidaja Merike Mitt avas oma kodutalus enda töödest galerii.

“Esimese pildi tegin näpuga, sest mul polnud pintslit,” meenutas zooinseneri haridusega kunstnik ootamatut pööret oma elus 1997. a detsembris. Nüüdseks on ta maalinud ligi 200 pilti, neist 60 müünud ja 40 kinkinud. Mitukümmend maali on nüüd vaatamiseks ja ostmiseks Raabe talu endises kuivatis, kus mitmetasandiline põrand, kamin ja laetalad loovad meeleoluka õhkkonna.

Viljandi abilinnapea, endine kultuuriminister Jaak Allik ütles, et ehkki ta jõudis ministriks oleku ajal pooled vallad läbi sõita, ei ole ta veel kuulnud, et mõni kunstnik teeks koju oma töödest galerii. “Sajad inimesed maalivad kodus, aga et kellelgi on sellist entusiasmi!” imestas Allik.

Merike Mitt tunnistas, et ega tal päeval eriti maalimiseks aega jää. “Ma pean ju lehma pidama ja põllul kraapima,” märkis ta. Peale lillede maalib kunstnik maastikke. Mitmed ümberkaudsed inimesed on palunud tal oma kodutalu jäädvustada.

Miti esimeseks kriitikuks on elukaaslane Lembit Kase. “Vahel vaidleme mõne pildi pärast nii, et läheme riidu,” rääkis Kase, kelle hobi on vana mööbli restaureerimine. Nende majas on kokku sobitatud mehe puitdekoratsioonid, kummut ja biidermeierstiilis diivan ning naise pitsid, lapipadjad ning kaltsuvaibad.

Galerii on avatud ööpäev läbi, ainult et öösel ei pidavat Miti sõnul väike karvane koer kedagi ligi laskma.