UUDISED

---

Koolipoiss leidis Kaarma kandist rahapaja | Väike-Munamäe suusakeskus omanikuta | Kes saab Aasta Naiseks? | Tööle osalise tööajaga | Tuleb külm talv | Maa võiks täita turistidega | Maaparteid ühinevad | Painkülast tuleb kodumaine õli | Tudengid soovivad nätsuvaba Eestit | Tegevuse lõpetas kaks metskonda | Osavõturohke õppepäev | Mälestuste ja meenutuste päev | Vallad ei taha Tartu linnale kooliraha maksta | Jahimeeste Selts kinnitas ELis kanda | Eesti metsalangetajad tõid Tšehhist võidu | Eesti kündjatel läks MMil Prantsusmaal keskpäraselt

Koolipoiss leidis Kaarma kandist rahapaja

MERIKE PITK

Läinud laupäeval Kaarma vallas Tõrise külas oma põllul kartuleid võtnud Ellen Velve leidis koos poeg Egmondi ja poja sõbra Kajar Poopuuga arvatavalt 17. sajandi algul maetud rahapaja.

Saaremaa muuseumi direktori Endel Püüa sõnul on tegemist klassikalise rahapajaga, mis koosneb paarist tuhandest (liitrise purgi jagu) hõbemündist. “Kogu on kindlasti väärtuslik, aga kuni spetsialistid ei ole münte veel uurinud, ei saa lõplikku väärtust nimetada.”

Esialgsel hinnangul pärinevad mündid 16. sajandi teisest poolest. Püüa on leidnud nende hulgast Vene tengasid ja Poola kuninga Sigismund II Augusti aegseid münte.

Müntide peal oli päris hästi säilinud münte täis nahast rahakukkur ning üks kaelaehte fragment ja hõbekäevõrud. Esmaspäeval koha peal käinud muuseumitöötajad kaevasid kohast, kust leiti rahapada, välja veel kolmkümmend münti ja kaelaehte teise fragmendi. “Ilmselt oli ader pada pealt natuke puistanud, aga siiski oli pütt oma õiges asendis,” rääkis Püüa.

Rahapada leiti ilmselt juba mitusada aastat kasutusel olevalt põlispõllult 25–30 cm sügavuselt. “See on kummaline, et pada alles nüüd välja tuli, aga ilmselt on maa kergitanud seda tasapisi ülespoole,” imestas Püüa.

Oletusi, millal pada on maetud, saab Püüa sõnul teha alles siis, kui mündid on dateeritud, kuid esialgsel hinnangul võis pada olla maetud Põhjasõja ajal või veel varem. Tõrise piirkond oli Püüa sõnul kuulus ja rikas kant, eeskätt rauamaaki sisaldavate mägede poolest. “On teada, et seal oli rauasulatamis- ja rauatöötlemiskeskus, mida nimetati Saaremaa sepikojaks ja kus valmistati relvi.” On oletatud, et Tõrise kandist leitud rauda on veetud ka Põhjamaadesse.

Viimati leiti Saaremaal rahapada 80ndate aastate algul Karjas.

Väike-Munamäe suusakeskus omanikuta

REIN RAUDVERE

Läinud reedel ebaõnnestus pankrotistunud Väike-Munamäe talispordikeskuse varade müük, kuna ostjad pakkusid liiga madalat hinda.

Mäesuusakeskuse vara osta soovinud AS Kuutsemäe ja AS Sport 200 pakkusid mõlemad kaks miljonit, Zum-Zum Kohviku AS 1,6 miljonit krooni. Kuna varade enampakkumise alghinnaks oli määratud 7,5 miljonit krooni, otsustas pankrotitoimkond lugeda enampakkumise läbikukkunuks.

Osalejatele on tehtud uue pakkumise ettepanek. “Arvan, et teeme uue ja ilmselt senisest suurema pakkumise,” ütles AS Kuutsemäe tegevdirektor Peeter Ilmas üleeile Maalehele. “Oleme endiselt sellest huvitatud.”

Alghinda peab ta liiga suureks, mistõttu mäesuusakeskus võib jäädagi müümata.

Kes saab Aasta Naiseks?

ML

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) ootab pakkumisi, et valida Aasta Naine 1999. Selle tiitliga teadvustab ja tunnustab EENA naiste osa Eesti ühiskonnas.

EENA kutsub organisatsioone ja üksikisikuid esitama Aasta Naise kandidaate. Selleks saab olla Eesti Vabariigi kodanik, ühiskonnaelu aktiivne mõjutaja, äris, teaduses, kultuuris või muul alal tähelepanu vääriv ja oma ametis pädev naine.

Kirjalikke ettepanekuid koos kandidaadi tutvustamisega ootab EENA juhatus aadressil Tatari 56/58, 10134 Tallinn hiljemalt
15. oktoobriks.

Aasta Naine kuulutatakse välja EENA seitsmendal sünnipäeval 11. novembril.

EENA ühendab üle Eesti rohkem kui 200 naist 12 klubis ning kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste organisatsiooni.

EENA Aasta Naise tiitli on pälvinud 6 naist: Daisy Järva, Heidi-Ingrid Maaroos, Aino Valgma, Annely Ojastu, Ivi Eenmaa, Liis Klaar. Aastate Naise tiitli on saanud Salme Reek ja Marju Lauristin.

Tööle osalise tööajaga

ÜLO KALM

Sotsiaalministeerium tahab taas luua võimaluse töötada ka osalise tööajaga.

Sotsiaalmaksuseadus sätestab, et sellest aastast tuleb maksta sotsiaalmaksu kuupalga alammääralt ka juhul, kui inimene töötab osalise tööajaga ja saab palka alammäärast vähem. See säte ei võimalda tööd saada lapsi kasvatavatel emadel, üliõpilastel jt, kes saaksid tööl käia mõne päeva nädalas või mõne tunni päevas. Tööandja peab sotsiaalmaksu maksma kuupalga alammääralt (praegu 1250 kr), kuigi töötaja saab palka näiteks 800 krooni.

Sotsiaalministeerium esitas sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu, millega palga alammäära nõue kaotatakse. Tööandja maksaks sotsiaalmaksu sellelt summalt, mida töötaja tegelikult saab. Valitsus kiitis eelnõu heaks ja see läheb Riigikogu menetlusse.

Tuleb külm talv

TOIVO RÄÄGEL

Mesinik Maire Valtin Lääne-Virumaalt ennustab külma talve.

“Mesilasi nii põhjalikult taru vahatamas ei ole ma varem näinud,” ütles Maire Valtin. See ennustab mesiniku varasemate kogemuste põhjal külma talve. Virumaa naine pelgab, et suure külmaga saavad õuna- ja ploomipuud hukka, sest maa on tuhkkuiv ja puud ei saa talveks valmistuda.

Maa võiks täita turistidega

ANNIKA POLDRE

Turism on oluline majandusharu, millel on avaraid arenguvõimalusi. Maaturism võimaldab töökohti juurde luua. Turismi edendamiseks peaks Eesti ennast rohkem välismaal tutvustama, kuid selleks napib raha.

“Kuulutan välja metsavenna muuseumi projekteerimiskonkursi,” teatas Meelis Mõttus möödunud nädalal Tallinnas peetud turismimessil Tourest 99. Muuseum tuleb Vastse-Roosa saarele Võrumaal Mõniste vallas.

Metsavenna punker tõmbas ligi

Turismimessi kõige ligitõmbavam ekspositsioon oli Metsavenna talu. Alfred Käärmann, kes üle kaheksa aasta oma elust metsas veetis, kostitas rahvast suitsupeki ja metsakohinaga ning pajatas metsavendade elust. Nende laule laulis 1947. a tegevuse lõpetanud metsavendade ansambli noorim liige Enno Hernits.

Metsavenna-turismi idee autor ja eestvedaja Meelis Mõttus: “Minu isa tuli 1954. aastal punkrist välja.”

“Pärast kaht kuud Tallinna eeluurimisvanglas sai ta vabaks,” jätkas Meelise onu Enno Hernits. “14 aastat ennast varjanud Harri ainus süü seisnes selles, et ta oli 1940. aastal põgenenud oma väeosast.”

Muuseumi rajamist alustas Mõttus möödunud suvel punkrikaevamise võistlusega, milles osales ligi kolmsada inimest. Valminud on kaheksa punkrit. Plaanis on rajada ka kämping, kus võiks korraldada skautide ja laste laagreid.

“Meie pere käis läbi üheteistkümne metsavennaga,” rääkis Enno Hernits. “Nende pillid, akordion, kannel, mandoliin ja kitarr toodi talveks meie juurde hoiule. Õppisin neil pillidel ära ka meeste lood.”

“Eestlane on väga ettevõtlik,” ütles Eesti Turismifirmade Liidu president Daisy Järva Meelis Mõttuse ettevõtmise kohta. Järva usub, et turism ja sellest saadav tulu hakkab Tallinnast kaugemale ulatuma ning Lõuna-Eestit mõjutama.

Turismi mitu muret

Eesti Turismiameti peadirektori Riina Lõhmuse sõnul on Eesti turismi arengutõketeks Eesti vähene tuntus, kehv transport, puhketuristide vähesus, turismitoodete ühekülgsus, turismisektorite kehv koostöö, napid investeeringud ning kuritegevuse kasv.

Turismist laekus möödunud aastal eelarvesse 3,3 miljardit krooni. Selle aasta turismieelarve on 2,7 miljonit. Turismiamet on seadnud sihiks viia 2003. aastaks turismieksport 17 miljardi kroonini, millest eelarvesse laekuks tulu üle
6 miljardi. Eelisarendada tahetakse ringreisi-, linna-, harrastus-, loodus-, talu- ja tervise- ning konverentsiturismi.

“Aastas oleks vaja 50 miljonit krooni, et Eestit piisavalt tutvustada välismaal,” ütles Daisy Järva.

“Oleme teinud vähe reklaami Lätis ja Venemaal,” tunnistas Põlva maavalitsuse arenguosakonna juhataja kt Leo Kütt. “Läti kaudu võiks meile saabuda rohkem turiste Poolast ja Saksamaalt,” arvas ta. Küti arvates tuleks paremini korraldada koolinoorte turismi.

Maaturismi puudused

“Eesti turism on liiga Tallinna-keskne,” ütles maaturismi seminaril Jüri Toomet Turismiametist. “80% turismi tuludest jääb Tallinna. Turismi investeeritakse vähe, sest puuduvad investeeringu tugiprogrammid.”

“Maaturism on läinud isevoolu,” arvas Ain Hinsberg Turismiarenduse ASist. “Kuid selle abil võiks Eesti turismi mitmekesistada. Omavalitsused pole saanud aru, et turism on eelkõige tööandja.”

Hinsberg nimetas Eesti maaturismi põhihädaks koordineerimatust: turismifirmadel pole teavet maaturismi toodete kohta. Maaturismi pakkujad aga väidavad, et turismifirmad ei tunne nende vastu huvi.

“Üldine häda on võõrkeele oskamatus maal,” ütles Franz Ziegler, kes on Euroopa Liidu PHARE maaturismi projekti juht Eestis. Meie ise küll teame, et meil on haruldasi taimi ja linde, keda Lääne-Euroopas enam ei leidu, on mõisaid ja kirikuoreleid, aga reklaamime seda kõike liiga tagasihoidlikult, arvas Ziegler.

Maal on raske laenu saada

Ettevõtluskonsultant Sirje Kuusik ütles, et Eestis on paarkümmend maamajutusettevõtjat, kes on teistele eeskujuks. Nende põhimureks on laenu saamine, sest laenutagatised maal on pankade silmis väärtusetud. Teine kitsaskoht on koolitus, mida oleks hädasti vaja kohapeale.

Tänavune turismimess oli üheksas ja Tallinnas peetud messidest kõige vanem. Osales 24 riiki 431 eksponendiga, mis on vähem kui mullu.

Olivia Paas Rakvere reisibüroost Reisimix arvas, et ehkki osavõtjaid oli vähem, on mess muutunud professionaalsemaks.

Leo Kütt aga kahtles, kas turismimess end tulevikus üldse enam õigustab. “Eesti on nii väike, et kõik turismitegijad tunnevad üksteist ja infot saab messitagi kätte,” ütles Kütt. Tema arvates tuleks reklaamida ennast rohkem välismaal.

Maaparteid ühinevad

ÜLO KALM

Maaerakonnad lähevad kohalikele valimistele ühisnimekirjadega.

Eesti Maarahva Erakonna, Maaliidu ning Pensionäride ja Perede Erakonna liikmed kandideerivad kohalikel valimistel Rahvaliidu ühisnimekirjades. EME aseesimehe Vello Tafenau sõnul kandideerib emelasi 85 omavalitsusüksuses.

Ühisnimekirjas valimistele minek viitab EME ja Maaliidu peatsele ühinemisele. Mõlema erakonna juhatused, samuti EME kongress on liitumise heaks kiitnud, arvatavasti teeb seda oma 26. septembri kongressil ka Maaliit.

27. novembriks on kavandatud juba uue, Eestimaa Rahvaliidu nime kandva erakonna kongress. Kongress täiendab erakonna põhikirja ja valib juhtimisorganid. Ühinemislepingu alusel võetakse Rahvaliidu programmiks EME täiendatud programm. Erakond seab eesmärgiks maaelu ja põllumajanduse euroopaliku toetamise ning maaettevõtlusele soodsa keskkonna loomise.

Riigikogu EME fraktsiooni esimehe Villu Reiljani sõnul asub Rahvaliit aktiivselt oma toetuspinda laiendama. Oma ridadesse oodatakse rahvusliku ettevõtluse esindajaid. Juurdekasvu loodetakse ka noorte seast – EMEs on loodud noorteühendus.

Rahvaliit loodab, et uue erakonnaga liituvad veel mõned programmilistelt seisukohtadelt lähedased parteid. Läbirääkimised käivad Pensionäride ja Perede Erakonnaga, kes on Riigikogus teinud koostööd maaerakondadega. Reaalne on ühinemine ka Põllumeeste Koguga, kuhu on koondunud hulga aatelisi põllumehi.

Riigikogu valimistel kandideeris EME nimekirjades Arengupartei ridadesse kuulunud maapoliitikuid. On võimalik ka nende tulek Rahvaliitu.

Maaparteide partneriks eelmises valitsuses ja Riigikogus ning praeguses Riigikogus on olnud ka Koonderakond. Selle erakonna liitumisvõimalusi kommenteeris EME esimees Arnold Rüütel: “Liitumine Koonderakonnaga pole võimalik selle poliitika tõttu, mida nad ajasid valitsuskoalitsioonis juhtpositsioonil olles. Koonderakonna soovimatuse tõttu jäid ellu viimata need turukorraldusabinõud, mille eest meie võitlesime. Koonderakondlased on kaotanud maarahva usalduse.”

Painkülast tuleb kodumaine õli

TOIVO RÄÄGEL

AS Werol Tehased käivitab 13. oktoobril Jõgevamaal Painkülas kodumaisel toorainel põhineva toiduõli tootmise.

“Proovitootmine käib tehases juba septembri algusest, täisvõimsuse loodame käivitada oktoobri keskel,” ütles Werol Tehaste juhatuse esimees Veljo Kuusk.

Tänavu on tehase tootmisvõimsuseks kavandatud 60 tonni õli ööpäevas. Täisvõimsusel toodab tehas 120 tonni õli ööpäevas, aastaseks tootmismahuks on kavandatud 40 000 tonni rafineeritud toiduõli. Tööd saab 70 inimest.

Tonni rafineeritud õli saamiseks tuleb töödelda kolm tonni rapsiseemneid. Lisaks õlile saab sellest kogusest 1,74 tonni õlikooki ja 0,15 tonni seebitööstuse toorainet.

Esimesed talunikud, kes oma saagi tehasesse tõid, on rapsi eest raha juba kätte saanud. Lisaks rapsile kavatseb Werol Tehased õli toota ka sisseveetavatest päevalilleseemnetest.

Maaviljeluse Instituudi kaunviljade ja õlikultuuride uurimisgrupi juhataja Karl Kaarli ütles, et tänavune rapsi ja rüpsi külvipind oli 24 200 ha, aga Painküla tehase täisvõimsusel töötamise korral võiks see olla 50 000 ha. Rapsiõli on meile välismaalt sisseveetavatest segaõlidest tervislikum. Nimelt sisaldab raps teistest rohkem linoleenõli, mis aitab veresoonte lupjumise ja skleroosi vastu.

71,1 miljoni kroonise aktsiakapitaliga Werol Tehaste omanikud on Hüvitusfond 61,4%, Lõunatööstuse AS 24,6% ja pankrotis ERA Pank 14%ga. Ülejäänud osanikud kavatsevad ERA Panga osaluse välja osta.

Tudengid soovivad nätsuvaba Eestit

ARTHUR HALL

Väike pealinna tudengite ring algatas liikumise “Nätsuvaba Eesti”, mis rõhutab närimiskummi keskkonnaohtlikkust ja ebamugavusi, mida nätsutajad kaaskodanikele tekitavad.

Liikumise eestvedaja, Eesti Kõrgemas Kommertskoolis õppiva Hardi Kinnase andmeil näritakse Eestis iga kuu läbi 11,5 t nätsu. Aastas tekkiva nätsumassiga saaks katta terve jalgpalliväljaku peaaegu 3cm kleepuva kihiga.

Arvestades, et vähemalt pool nätsutajatest sülitab näritud kummi tänavale või kleebib selle kusagile, tekib aastas umbes 70 t raskesti hävivat prügi. Mahavisatud närimiskumm hävib täielikult alles 40 aasta pärast.

Kinnas rääkis, et on nätsutamise ebameeldivaid kaasnähtusid märganud mitmel välisreisil. Näiteks jätavad New Yorgis vastiku mulje nätsularakatega kaetud heledad tänavakivid. Ka Tallinnas on nätsutamise tagajärgi märgata. “Piisab, kui mõnes kohvikus või pubis panna käsi lauaplaadi alla – seal on kindlasti midagi kleepuvat,” märkis Hardi Kinnas.

Ta lisas, et nätsu närimine ehk mäletsemine ise on kaaskodanikele ebameeldiv. “Kui inimesed lirtsutaksid ja matsutaksid samamoodi toidulaua taga, oleks tegemist ebaviisakusega.”

Nätsu vastu on astutud mitmel pool maailmas. Näiteks Singapuris võib politseinik avalikus kohas nätsutajat trahvida kuni 15 000 Eesti krooni vääringus. Ööklubide omanikud on mitmel maal keelanud nätsuga sisenemise. Kinnase sõnul põhjustab trahve ja keelde eelkõige inimeste rumal komme oma nätsujääke kõikvõimalikesse kohtadesse kleepida. Radikaalsed nätsuvastased nõuavad nätsuaktsiisi kehtestamist.

Hardi Kinnas ütles, et liikumine ei võitle mitte niivõrd toote kuivõrd selle ebameeldivusi tekitavate kasutusviiside vastu.

Liikumisega “Nätsuvaba Eesti” saab kontakti e-posti kaudu aadressil Nogum.Estonia@mail.ee.

Tegevuse lõpetas kaks metskonda

VIIO AITSAM

Riigimetsa Majandamise Keskus kaotas 1. septembrist Otepää ja Karula metskonna.

Otepää metskond liideti Aakre metskonnaga ja Karula metskond Taheva metskonnaga. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) peadirektori Andres Onemari sõnul tingis liitmise vajadus viia metskondade struktuur tegelikkusega vastavusse. Juba mõnda aega on Taheva metsaülem juhtinud ka Karula metskonda ja pärast Otepää metsaülema töökohavahetust on Aakre metsaülem juhtinud ka Otepää metskonda.

RMK Lõuna regiooni juhataja Vaike Pommer kinnitas, et liidetavad metskonnad juba tegutsevad ühiselt ning otsus oli asja tagantjärele vormistamine. Ta lisas, et enamik kaotatud metskondade töötajatest saab ka edaspidi tööd.

“Karula metskonna saatus oli otsustatud juba mitu aastat tagasi,” märkis Maalehele Karula vallavanem Ants Järvmägi. Metskonna ümber pole kujunenud tugevat kogukonda, kes piirkonna elu edendaks. Osa metsavahikordonitest juba laguneb. Vallavanem nentis, et riigi siht liita asutusi ja valdasid vähendab paratamatult töökohti ja suretab äärealadel elu välja.

Metsameeste seas kõneldakse üldse 20 metskonna kaotamisest. Peadirektor Andres Onemar kinnitas, et RMKs pole arvudest räägitud ja äkilist liitmislainet ei tule. Ta toonitas, et süsteemi korrastamisega tegeldakse ka edaspidi, kuid iga liitmisotsus arutatakse enne läbi omavalitsustega.

Osavõturohke õppepäev

SIRKKA ARRO,
EAM Keskseltsi mesinduskonsulent

Teade Maalehes meelitas Kurgjale mesinduse õppepäevale nelisada mesinikku – rohkem, kui korraldajad oskasid oodata.

Eesti Aianduse ja Mesinduse Keskseltsi õppepäeval 11. septembril jagasid kogemusi Kurgja Talumuuseumi mesinikud, tutvustati C. R. Jakobsoni tegevust mesinduse vallas ja tema juurutatud raamtarusid.

Õppepäevast said eriti palju kasu need mesinikud, kes kavatsevad tootmist laiendada.

Kokkutulnud toetasid Lembit Ellamaa nimetamist aasta mesinikuks tema väsimatu tegevuse eest Eesti mesinduse arendamisel.

Mälestuste ja meenutuste päev

IVO ILMSALU

25. septembril korraldab sihtasutus Theodor Pooli Fond Piistaojal, Toris ja Pootsis mälestuste ja meenutuste päeva.

Alustatakse Piistaojal Eesti Vabariigi esimese põllutööministri Theodor Pooli kodutalus, kus Poolist kõneleb tema elutöö jätkaja Manivald Metsaalt.

Kell 11 avatakse Tori kalmistul Theodor Pooli isa Mart Pooli kalmul hauatähis.

Kell 13.30 kogunetakse Pootsi Tara talusse, kus avatakse Margus Tiitsmaa skulptuur “Värav”, samuti mälestustahvel Vabadusristi kavalerile kaptenleitnant Eustaatius Miidole. Mälestustahvel avatakse ka Pootsi kooli vilistlasele näitleja Sulev Luigele.

Vallad ei taha Tartu linnale kooliraha maksta

SIRJE PÄRISMAA

Uuest aastast võib kooliuks sulguda ligi 2000 Tartus õppiva maalapse ees, kelle koduvald pole linnale tasunud koolituskulusid.

Tartu linna koolides õpib praegu 1579 maakonnast pärit last. Kuigi vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele tuleb nende koolitamiskulud kinni maksta koduvallal, pole hulk omavalitsusi seda kohustust täitnud ning Tartu linnakassasse on laekumata kolm miljonit krooni. Linnavalitsuse andmeil on Tartumaa valdadest suurimad võlglased Luunja 602 000, Tähtvere 511 000 ja Ülenurme 343 000 krooniga.

Abilinnapea Hannes Astoki sõnul on mitmel omavalitsusel linnaga leping sõlmimata ning nad keelduvad arvlemast. Päris palju on ka selliseid peresid, kes tegelikult elavad linnas, kuid pole end sisse registreerinud ega maksa linnale tulumaksu. Omavalitsuste maksmata raha pärast kannatavad eelkõige Tartu lapsed, sest kolme lisamiljoniga saaks koolide olukorda parandada. Tartu linn kaalub uuest aastast võlglaste koolist väljaarvamist.

“Lahendus tuleks leida riigil,” ütles Tähtvere vallavanem Toivo Talangu. “Praegu pole omavalitsustel laste koolitamiskulutused võrdsed, sest meie peame üleval nii oma kui ka linnakooli. Meie kulutused on ligi poolteist korda suuremad. Tähtvere vallas asuv põhikool on mõeldud 450 õpilasele, seal käib praegu 168 last, kuid kooli eelarve pole ju sellepärast väiksem, et lapsi on vähem. Peame ebaõiglaseks maksta naabritele kooliraha, kui meil endal põhikool olemas. Erandiks on muidugi gümnaasium ja vene kool, kuna vallas neid pole.”

Talangu sõnul taandub riiklik arusaam hariduspoliitikast praegu vaid rahale. Iive aga ei jää ju lõputult madalaks, olemasolev koolivõrk tuleb säilitada. “Kuigi me ei pea praegust kooliraha maksmise korda õiglaseks, tuleb seadust siiski täita. Aasta lõpuks loodame teatud osa võlast ära maksta.”

Jahimeeste Selts kinnitas ELis kanda

VIIO AITSAM

Eelmisel nädalal võeti Eesti Jahimeeste Selts ELi jahindusorganisatsiooni FACE liikmeks.

Eesti Jahimeeste Seltsi president Andres Talijärv ütles, et valmistus Brüsselis pikemaks sõnavõtuks, ent selleks ei olnud võimalust. Liikmeks võtmine oli tavaprotseduur.

Vastuvõtule eelnes FACE pea-sekretäri viiepäevane külaskäik Eestisse.

FACE on ELi valitsusväline organisatsioon, mille kaudu Eestil on võimalik teha lobitööd endale ELis jahinduse eritingimuste saamiseks. Talijärve sõnul on eelkõige päevakorral hundi, ilvese, karu ja kopra küttimine.

ELis pole nende loomade jahti ette nähtud. Talijärv ütles, et kui meil näiteks hunti küttida ei tohiks, hakkaks hunt mõjutama teiste ulukite arvu. Eestis on mitmekesine metsaelustik säilinud just seetõttu, et jahimehed kiskjaid vaos hoiavad.

Ka FACE peaassamblee kuluaarides läks jutt kõige sagedamini huntidele. Keskeurooplane mõtleb hundist hardusega nagu meie võibolla kaduvast amuuri tiigrist. Neil on raske ette kujutada, et Eestis on kiskjate head elupaigad sood ja rabad säilinud.

Talijärv lisas, et peale kiskjate ja kopra võib tekkida vajadus ka linnujahi eritingimuste järele.

FACE-le tuleb maksta aastas ligi 15 000 krooni liikmemaksu. Eestis on 18 000 jahimeest, kellest seltsi kuulub umbes 60%. Talijärv ütles, et tema arvates pole kroon aastas jahimehe kohta palju maksta. Peale toetuse saab FACEst teavet ELi jahinduse kohta.

Eesti Jahimeeste Selts on 1994. aastast ka ülemaailmse jahindusorganisatsiooni CIC liige. CIC ühendab suurulukite küttijaid.

Eesti metsalangetajad tõid Tšehhist võidu

REIN RAUDVERE

Tšehhimaal peetud rahvusvahelisel metsalangetajate võistlusel Šumava Cup võitis üldesikoha Eesti võistkond.

Šumava rahvuspargis 16.–18. septembrini 7. korda peetud võistlusel sai kõigi alade kokkuvõttes esikoha austerlane Franz Wagestreiter. Taavi Ehrpais oli neljas, Andres Olesk viies. Meeskonnavõidu sai Tartu-99 (Ehrpais ja Olesk). Järgnesid hollandlaste ja tšehhide võistkond.

Taavi Ehrpais võitis esimese üksikalana kavas olnud puude langetamise, kogudes 660 võimalikust punktist 659. Puu langes täpselt märgitud kohta, ainsa punkti kaotas 22aastane põllumajandusülikooli metsandustudeng sellega, et ületas lubatud aja ühe sekundiga. Sama palju punkte kogus ka Franz Wagestreiter, kuid tema puu langes märgist üks sentimeeter kõrvale. Taavi kursusekaaslane Andres Olesk jäi 47 osavõtja seas 20ndaks.

Räpina metsakooli õpetaja Enn Reinvee sõnul võisteldi eestlastele harjumatus olukorras. Sealsed kallakul kasvavad metsad on tihedad ja puud üle 35 meetri kõrged. “Langetussuuna valikuks oli vaid paar-kolm võimalust, kuna puid oli tihedalt ja oli suisa tegemist, et nad maha saada,” ütles Reinvee Maalehele. Puud valiti loosiga.

Teise alana kavas olnud ketivahetuses jõudsid kaks eestlast kümne parema sekka. Taavi Ehrpais jäi kuuendaks, Viljandimaal Kärstna külas metsandusettevõtjana töötav 44aastane Henno Kallas kümnendaks. Mõlemad said aja alla 20 sekundi. Võitis Werner Ranner Austriast 13,3 sekundiga.

Kombineeritud järkamises oli Ehrpais üheksas. Võitis varasematel MMidel kaks korda üldvõidu saanud rootslane Lars Strandell.

Täpsussaagimises oli kõigist üle kohalik mees Antonín Randák. Olesk sai 4. ja Ehrpais 10. koha.

Laasimise võitis tšehh Hubert Bártak superajaga 20,30 sekundit. Esikümnesse jõudnud Andres Oleski aeg oli 26,60.

Võistlustel osales kaheksa riiki, nende seas metsalangetajate MMil esikohti võitnud Holland ja Austria. Eliitkoosseisus olid kohal ka tšehhid. Eesti võistles esimest korda.

Enn Reinvee sõnul annab eestlaste üle ootuste tubli esinemine maailma paremiku kõrval häid lootusi järgmiseks MMiks aasta pärast Norras.

Eesti kündjatel läks MMil Prantsusmaal keskpäraselt

MART PORILA,
Champagne

Künni MMil jäid Eesti esindajad Raido Kunila ja Mait Pajo edetabeli teise poolde.

16.–17. septembril Prantsusmaal peetud 46. künni maailmameistrivõistlustel tuli tavaadraga võitjaks austerlane Georg Menitz. Sama punktisummaga jäi teiseks varasem kahekordne võitja Martin Kehoe Iirimaalt.

Pöördadrakünni meistritiitli päris šveitslane Christoph Hess. Teiseks jäi kahekordne meister John Patrick Hill Inglismaalt.

48 tavaadraga võistleja seas sai Raido Kunila 26. ja Mait Pajo 35. koha. Rohumaakünnis oli Pajo 10. kohal.