- 26. XI avaldas EAL oma listis Andmekaitse Inspektsiooni pressiteate: “AKI ootab teateid nõusolekuta fotokonkursile “Totaalne paljastus” esitatud piltide kohta.” Kas fotokonkurss viidi läbi nõusolekuta? Võinuks olla nii: “AKI ootab teateid fotokonkursile “Totaalne paljastus” jäädvustatute nõusolekuta esitatud piltide kohta.”
Teate selgitavas osas on sisu küll selgelt mõistetav.
- PM 28. XI “Päeva plussi” kõrval on teatavasti ka miinus, ja siin on kirjutaja uudist hinnates ehk liiga kuri olnud. Teksti viimase lausena loeme, et Tallinna kommunaalamet hoiatab kõiki linlasi, et tänavad võivad olla libedad. Kas tol ametil on tõesti veel tõsisemaid kohustusi kui hoiatamine? Pealegi saab ju “võivad” lugeda tähenduses “tohivad” – mis lisab ju veel ühe plussi!
- Tuisuse ilma perspektiivis (PM 28. XI) arutleb endine haridusminister Mait Klaassen muu hulgas, et “Paned nõrgakesele veel nõrgema hinde, ehkki tead, et ta ei tee vahet kruusal ega killustikul”.
Mina mõistan seda nii, et kohe mitte kummalgi: ei tee vahet kruusal, ei tee vahet killustikul. Äkki olnuks õigem “kruusal ja killustikul”?
- Möödunud nädala lõpu “Kultuuriuudised” udutavad, et viimastel aastakümnetel ei ole Gogoli “Revidenti” eesti keeles mängitud!
Eks kuulu nimetatud vahemikku ka 1987 – just sel aastal lavastas Eino Baskin Vanalinnastuudio Õpetajate Maja saalis selle hiilgava komöödia Toomas Kalli uustõlkes, mille tulemuseks võib lugeda ka Baskini rahvakunstnikutiitlit aastal 1988.
Aga see oli vist ka “Kultuuriuudiste” esimene faktieksimus.
- Reedel vihjas president tähtpäevakõnes, et iga kultuuri hüveks läinud kroon on õigustatud investeering. Kahjuks pole kultuurirahade jagajad seda õigustust püüdnud taotleda Heidi Sarapuu ilmselt tugevaima lavastuse puhul – Estonia teatri ajalooga seotud “His Master’s Voice”.
- Pühapäevases naissuusatamise reportaaþis kiitis Lembitu Kuuse Julia Tðepalovat, kes mõni aeg tagasi sünnitanuna taas rajal väge ja tahtmist täis. Pärast rääkis aga Aljona Sidkost, kes kah loomulikult vahepeal emaks saanud. Tea, kas mõjubki radade läbimine loomulikult nii viljastavalt või on siin tegemist rahvusliku omapäraga? Küsin väga heasoovlikult.
PRIIT AIMLA TÕRRE PÕHJAST
Miljard dollarit pole enam seda väärt mis vanasti.
Miljardär PAUL GETTY
Meie aja kangelane
Metsakülla sõidab ärimees ja teatab: “Ostan jäneseid – 100 krooni tükk.”
Kõik püüavad jäneseid ja müüvad need talle maha. Kui mets juba tühjem, ütleb ärimees, et tõstab hinna 200 kroonini. Mehed pingutavad, toovad veel jäneseid ja saavadki 200 krooni tükist.
Päris viimaste eest maksab ärimees juba 250 krooni. Siis ütleb, et jäneseid on veel vaja ning on nõus maksma 500 krooni. Ise sõidab minema ja jätab ennast asendama brigadiri.
Brigadir räägib meestele: “Teeme nüüd nii, et ma müün teile needsamad jänesed tagasi 350 krooniga, ja kui boss siia tuleb, siis müüte talle 500 eest.”
Mehed on rõõmsalt nõus, kraabivad raha kokku ja ostavad kõik jänesed tagasi.
Järgmisel päeval on ka brigadir läinud. Rahvas küll rahast ilma, kuid jänesed kõik alles. Tõsi taga
- Päike ei tule idast! Päike põgeneb idast läände.
VALERI KALABUGIN Vastus võlgu
- Kas söögipeedist saab valmistada joogipeeti? - Kas ninakoopad kuuluvad muinsuskaitse alla? - Kas iga suurte kõrvadega inimene on kõrvaline isik? - Kas täis inimene on täiuslik? - Miks on müügil päevavalguslambid, kuid ööpimeduslampe ei ole?
JÜRI PAET Riigi kaitsevõime tõuseb
Ülemäärane distsipliin ning rasked treeningud võivad olla sõjameestele kurnavad ning laostada koguni nende võitlusmoraali.
Seetõttu täiendas valitsus sõjaväemäärustikku, eesmärgiks riigi kaitsevõime tõstmine ning ajateenijate inimväärikuse ja põhiõiguste tagamine.
Üks olulisemaid muudatusi on seotud määrustikku rikkunud ajateenijate karistamisega. Siiani valitses seisukoht, et kui üks sõdur rikub korda, peavad kannatama ka tema kaaslased, kes võinuks rikkumise ära hoida.
Alates uuest aastast pannakse aga kartsa just iga konkreetse korrarikkuja lapsevanem, kuna lapsel on õigus näha, et nendel, kes on oma lapsi halvasti kasvatanud, pole karistuse eest pääsu.
Lahinguvalmidust aitab tõsta kaitseväelaste uudne elukorraldus, mis jätab neile rohkem aega strateegia ja taktika üle mediteerimiseks ning aitab koguda jõudu eelseisvateks katsumusteks.
Vaenlane ei maga, ning kui ta peaks praegu meie riiki ründama hommikupoolikul, leiab ta puhanud ja võitlusvalmis armee asemel eest kaitsevõimetu sõjaväe, sest meie kodukaitsjad on ametis hommikuvõimlemise, voodite korrastamise või kasarmu koristamisega.
Uue määrustiku kohaselt on igasugune võimlemine, sh hommikuvõimlemine sõjaväes keelatud, voodite korrastamiseks kutsutakse igal hommikul kohale sõdurpoiste emad. Emad valmistavad sõjameestele hommikuti ka pannkooke, pesevad pärast sööki nõud puhtaks ning aitavad paar korda päevas kasarmut koristada, sokke pesta ning juukseid sättida.
Siiani on armee lahingumoraali laostanud see, et meie vaprad kodukaitsjad on pidanud õppustel tundide kaupa oma raskeid seljakotte ning püsse kandma. Paljud neist on alles lapsed, kelle õrn keha ei kannata nii suurt koormust välja.
Seetõttu kaasatakse lahingõppustele ka ajateenijate isad, onud või suured vennad, kes aitavad sõduritel raskemaid esemeid tassida.
Põhjalikud uuringud on näidanud, et tankid mürisevad ja tekitavad palju heitgaase, külm- ja tulirelvad võivad aga noortele ohtlikud olla.
Seetõttu saab uuest aastast meie kaitseväe peamiseks lahingrelvaks mobiiltelefon. Märganud vaenlast, on sõjaväelase esmaseks kohustuseks teatada sellest operatiivselt politseisse, kes tuleb kohale ning võtab kurjategijad kinni.
SERGEI KRAANA,
reamees Mihkel Kraana seljakotikandja KOKSTI
Minu teadmised parapsühholoogiast
Parem hilja kui hiljem para.
A.ITSKOK
VAATAKS TÕTT
ANDRUS REMMELGAS: “Sõdur kurdab, et teda mõnitatakse. Küsin, kuidas see käib. “Mind sunnitakse põrandat pesema, aga ma pole seda kunagi varem teinud,” vastab sõdur.”
Postimees, 7. detsember 1999
VAATAKS TÕTT
ANDRUS REMMELGAS: “Sõdur kurdab, et teda mõnitatakse. Küsin, kuidas see käib. “Mind sunnitakse põrandat pesema, aga ma pole seda kunagi varem teinud,” vastab sõdur.”
