Vanad tööriistad on seotud nii paljude mälestuste ja lugudega, et ainuüksi sellepärastki tasub neid oma pere jaoks alles hoida.
Võrumaa Metsaomanike Liidu esimees Aarne Volkov leidis oma maakodus kõrvalhooneid koristades vana sae. Selle leidmisega meenus talle jutt, mida mina olin kord rääkinud... |
| | | | Ühel suvel istusin oma talu lauda lakaluugi lävepakul ja nautisin avanevat vaadet. Sealt kõrgemalt olid näha kõigi rukki-, odra-, kaera- ja kartulipõldude piirid ning nende ümber heinamaad. |
| | | | Heinamaad olid hooldatud ja seal kasvas ühtlane uus ädal. Kuid heinasööjaid loomi me oma talus enam ei kasvatanud, nii et heinamaad olid välja renditud teistele. |
| | | Tühi lakapealne
Kui selja taha vaatasin, nägin tühja lakapealset, mis varem oli ikka harjani kuiva heina täis. Sellest vaatepildist hakkas midagi kripeldama – kuigi heinatöö polnud kerge, oli selles tegevuses ka midagi muud peale reaalse vajaduse loomadele talveks toitu varuda. Nüüd loomi enam pole, kuid heinatööks vajalikud vahendid ja masinad on alles. Mida nendega teha? |
| | | | Kas viia vanaraua kokkuostupunkti? Aga need on ju töökorras masinad: heinaniidumasin, kaaruti, lohisti. Isegi hobuloorehaga saaks veel tööd teha. |
|
|
